3 / 12
20
2.
ARENGUHÄIRED
Sissejuhatus
Arenguhäirete osas on kuus vaatluslehte:
• intellektuaalne mahajäämus;
• aktiivsus- ja tähelepanuhäire;
• Tourette’i sündroom;
• arenguline koordinatsioonihäire;
• keelehäire;
• kõnehäire.
Eostamine, rasedus, sünd ja areng on protsessid, mis ei kulge alati takistusteta,
ning seetõttu on arenguhäired üsna levinud.
Mõni häire saab vältimatult alguse juba eostamisprotsessis, näiteks geneeti
liselt edasi kanduv Tourette’i sündroom või kromosoomihaigus Downi sündroom.
Põhjusteks võivad olla ka rasedusprobleemid, vastsündinuea infektsioonid, vigas
tused, mürgistused või enneaegsus.
Enamik arenguhäireid klassifitseerub neuroloogiliste häirete valdkonda, mis
tähendab, et häire põhjus on ajus, kuna aju kontrollib kõiki elu aspekte. Rohkete
uuringute tulemused näitavad, kuidas ja miks tekivad ajustruktuuri või ajufunkt-
sioonide hälbed ning milline on nende seos konkreetse arenguhäirega. Näiteks on
tehtud mitu teaduslikku uuringut, mis vaatlevad neuroloogilisi erinevusi aktiivsus- ja
tähelepanuhäirega inimese aju ja selle häire all mittekannatava inimese aju vahel.
Paljude arenguhäirete puhul ei ole aga võimalik viidata konkreetsele tekke
põhjusele ning ees seisab hulk teaduslikke uuringuid.